1.
Need laiad ja lopsakad lehed
ning õitsev pärnaallee...
Nad mõnikord võtnud mind vastu
lahkelt ja arusaavalt
kui tõelise tartlase.
Tähtvere pargini talutand jaamast.
Kui aga talvel sa tuled,
siis härmatand oksad ja tuled,
külm käre ja kribe ja tahe
sind ootab majade vahel.
Külmataat pussiga selga lööb.
/---/
Kuid kõikidest kõige hullem
hilissügisel Tartusse tulles
sind ootab vastuvõtt.
On see kõik mulle?
Majadelobud ja lombid teel...
/---/
3.
Tartu on kaubahoov, läbisõidukoht.
Tullakse, ollakse aastat viis.
Minnakse laia maailma ja siis
mälestustes elustub Tartu
kui noore-ea linn.
/---/
Oo! Tookord oli Tartu
kultuurikeskus.
Kirjanike Liit ja Kunstnike Liit,
kogu loominguline eliit
elas siin, töötas siin.
Enamik teoseid ilmus Tartus.
Igal nukal – trükikoda, toimetus,
kirjastus, juhatuse silt...
Kõik sisendas sulle aukartust.
Elas veel vana Kivisild,
korporatsioonid,
need tagurluse pesad,
ja kommunistid, kes teravad kui teras...
Nüüd öeldakse,
Tartu on ainult provints,
madalam kategooria selles ja tolles.
Nüüd öeldakse,
Tartu on „ülikooli küla“,
ja tema nimel on teine kõla.
Kuid siiski on Tartus
seda „vana koli“,
mööblit ja ladina keelt
ja igast ajastust haritlasi –
rohkem kui antud seks voli
plaanipäraselt?
Suupruukijad armastavad seda linna
ja nad ei lähe siit meelsasti ära.
Ka mina ei läinud, niisama teen kära.
/---/
6.
Äärmiselt raske on olla tartlane.
Miks seda ometi ollakse?
Sest egas Tartul ka voorused puudu.
Heldus ja halastus! Neid on tal palju.
Tartu kevad on armas ja noor,
kergemeelne ja hele.
Ta on üksainus soovide soov
teile ja enesele...
Teine ta voorus on Tartu september.
Päevapealt muudavad linna ümber
noored naised ja mehed.
Kuldsed ja punased lehed...
Lõppude lõpuks – ma selles ei eksi?
Selles ma tõesti ei eksi:
üheks ta vooruseks loen mina skepsist.
Mitte iga moega ei lähe kaasa ta.
Mitte igale kuulsusele
ei karju hurraa!
Tartu kohvikud
vana Verner...
Kuulus KKR agentuur,
kelle andmed vastavad tõele
vähemalt viis protsenti.
/---/
Tudenglik ettevõtlikkus,
talupoeglikkus – kõrgemat sorti,
pisikavalust hülgav, mammonat põlgav,
Koidula aegne,
Johani, Laigo ja Liimandi aegne...
Ja oh kui paljude teiste aegne
on Tartu!
7.
Tartu on kildudest kokku pandud,
lõpmatult mitmekesine,
kohutavalt individuaalne
mosaiik.
Leia oma kild
ja sa Tartus võid elada.
Ta sallib kõiki, ei armasta kedagi,
hellitab ja rikub paljusid.
Suretab, näljutab, matab auga maha,
kuid orjastada ta sind ei taha.
Nagu orjastada võib mõni kuulsam linn,
nõnda Tartu eales ei orjasta sind.
Asukoht teoses
lk 29–36
