Heiti Talvikut liialt palju lugenud olles

Hiilin vaikselt Tartu linna,
tänavatel möödud sina.
Sinu pilgust palju pean.
Sinu juustes õitsev sirel.

Tänavatelt põikan, peatun,
istun maha silla alla,
silla all on reeglid teised,
võtan veini, ära joon.

Kes küll pühkis silma puru
ilma minult küsimata,
kelle hinge maha litsun,
kelle kallimatest söön?

Ära küsi, mine ära!
Pimedas näed tumma kuju,
kuju küljest külma pilgu
heidab kiviks kustuv silm.