Emajõgi rahus voolab
mööda emakest Eestimaad.
Üle laukasoode
ja lagendike.
Läbi luhtade, lepistike.
Mäeküngaste vahel,
kaldakäärude sees kulgeb ta tee.
Nagu sinine elujoon,
ema silmade läige.
Kodusoojus
või hellitav päike,
meile usku ja lootust toob.