Kuu kumab kullalla sääl taevatelgil.
Ema voog virvendab hõbesel helgil.
Laenetel liigume, lustil me laulame:
Kodumaa kuldne!
Kodumaa kuldne!
Kui, hella Emake, näen sinu kallast,
õitsvad sääl õieksed murude vallast.
Õhtuse ehaga laenetel laulan ma:
Kodumaa kuldne!
Kodumaa kuldne!
Üks õis sääl kallastel kaunim on kõigist,
jume tal heledam koidugi läigist.
Emak’se laente pääl hüüab me lauluhääl:
Kodumaa kuldne!
Kodumaa kuldne!