Dorpat

Kui hämardub,
on hämmastavalt kaunis
see udude ja unistuste linn.

Kell seitse saame kokku Eva Braunis.

Ma hilinen
ja näen: ta ootab mind.

Must mees pilkmorn,
mefistolikult tume,
pokaalist pikka veremaiku joob.

Ma talle lähenen kui läbi une.

Mis õudne jõud meid jälle kokku toob.

Asukoht teoses
lk 90