Ballaad seerest ja pilveveerest. Katkend luuletusest

Mart Trummali õhutusel herra Riho Illakule

Ingel tsusass uma seere
üle paksu pilveveere.
Ütel, Riho, kos sa olet,
kas minno kaema tulet?

Riho vasta: kossa hukan,
kae, mo elo kõik om hukan,
mine kaiba rektorile,
timä and’ mul vett ja vilet.

Ilmamaa on kah üts hädä,
poputa ja kaitse tedä,
kui tast asjast asja saase.
Siski – miildüse sääl naase’!

/---/

Kui sa aiet tühjä loba
ja ei tulõ’, sis ma joba
tiiä tuud ja naka uskma:
Aivo Lõhmus jäl’ om tsuskman...

Sis ma häötä su ku roti,
haua pääle Pavarotti
telli laulma, las ta ikes,
las ma hallõ süä lät likes...

Ingel tsusass uma seere
üle paksu pilveveere.
Ütel, Riho, kos sa olet,
kas sa minno kaema tulet?

Asukoht teoses
lk 166–167