Kui Tallinnas pulli ei saa, saab seda Tartus. Käigupealt tuleb kohe meelde üks väga naljakas joomalugu 1989. aastast. Kroonuaia tänaval, kus sel ajal pesitses Mülleri Sass, elasid ka kaks kena piigat, kelle juures sai tihti külas käidud ja seal sündis nii mõndagi.
/---/
Lõpuks hiilis ta ühte Supilinna hoovi, kus seisis valge Žiguli, mille juhipoolne uks oli avatud ja süütevõtmedki ees. Päris naljakas vaatepilt oli, kui sell kingad jalast võttis, need vasakusse kätte haaras ning kikivarvul autoni tippis. Istus siis rooli ja pani kingad istme kõrvale. Keeras süütelukku ja oleks ehk minema sõitnud, kui polnuks üht pisiasja. Auto teisel küljel askeldas turske autoomanik koos sõbraga. Omanik avas esiukse ja vaatas imestunud pilgul rooli istunud tegelast.
„Vabandage, ma eksisin autoga,“ sõnas ärandamishuviline, võttis oma kingad ja kõndis vaikselt minema.
/---/
Lõpuks hiilis ta ühte Supilinna hoovi, kus seisis valge Žiguli, mille juhipoolne uks oli avatud ja süütevõtmedki ees. Päris naljakas vaatepilt oli, kui sell kingad jalast võttis, need vasakusse kätte haaras ning kikivarvul autoni tippis. Istus siis rooli ja pani kingad istme kõrvale. Keeras süütelukku ja oleks ehk minema sõitnud, kui polnuks üht pisiasja. Auto teisel küljel askeldas turske autoomanik koos sõbraga. Omanik avas esiukse ja vaatas imestunud pilgul rooli istunud tegelast.
„Vabandage, ma eksisin autoga,“ sõnas ärandamishuviline, võttis oma kingad ja kõndis vaikselt minema.
Asukoht teoses
lk 139
