Lugu juhtus 1. oktoobril Tartus. Illegaardi oli kogunenud mõnus seltskond ja inimestel tekkis jookide pruukimisest pissihäda. Kohtusidki sel põhjusel Illegaardi tualeti ukse taga üks ETA töötaja, veel mõned kodanikud ja Tartu vaimu üks mõeldavaid kehastusi Aleksander Müller (1947–2013).
Müller üritas kohe ette trügida, kuid teda ei lastud.
„Mis ma siis pean tegema?“ tundis suurvaim huvi.
„Lase püksi,“ anti head nõu.
Seepeale pissiski Müller püksi. Marssis siis täistehtud pükstega vaim tolle ETA töötaja tühja tooli juurde ja istus sinna.
Kui infoammutaja seda nägi, sai ta vihaseks ja käskis Mülleril lahkuda ning oma reostatud tool kaasa võtta. Nii sündiski ja Mülleri Sass lahkus koos tooliga. Järgmisel päeval tuikus Müller aga juba linnas ringi ja andis ajakirjanikele intervjuud. Jalas olid tal samad püksid, mis eelmisel õhtul.
Asukoht teoses
lk 64–65
