Nagu osutus, vajas õpilaspere erilist meelekindlust, et valitsevas õhupuuduses mitte lämbuda; sest tulevaste rahvakasvatajate õppekolde asemel oli tolleaegne Tartu õpetajate seminar tõeliselt kroonukasarm, mille eesmärgiks oli iga vabama mõtte suretamine. Sellekohaselt oli valitud õpetajaskond ja sellekohane oli kooli distsipliin. Oli keelatud eesti keele rääkimine, oli keelatud eesti lehtede lugemine, kuid samuti oli keelu all ka vabameelsem vene kirjandus. Särgava ütleb hiljem, et ta isegi seda tänavat ei taha läbida, kus asub see vaimuvangla. Tõeliselt aga äratas see lämmatav surve just õpilaskonna opositsioonimeeleolu. Salajases ringis käsitleti eesti ja üldise poliitika küsimusi, vaieldi progressiivse kirjanduse üle, ja hoolimata seminari otse kloosterlikult kinnisest eluviisist, sõlmiti ometi sidemeid tolleaegsete eesti rahvuslike tegelastega.
Asukoht teoses
lk 348
