7. juulil: „Vahetevahel kostab eemalt võrdlemisi tugevat lahingumüra linna poolt. Kivisild lendas hommikul kella poole seitsme paiku õhku.“
Sissekanne 25. juulist: „Jälle suurel turul lehvib õige lipp. Aga ettevaatus on tarkuse ema. Pööningul olla ikka ettevaatlik, seda ei taha unustada mina, ei taha teised. Tuleb tõeline „Uus Eesti“.“
Nagu päevikust selgub, saatis Michelson ärevamad päevad, mil punased Tartus inimesi püüdsid ja hukkasid, mööda end varjates. /---/
„Mul on küll aastaid 37, kuid arvan, et oma 37 korda olen sel aastal uisuteel käinud. Jah, see oli kenaks vahelduseks, andis tervist ja jõudu, kahju vaid, et Tartu sõidurada kurvide poolest nii väike ja kitsas. /---/
Tegu oli nimelt Tartus Raadil korraldatud Eesti meistrivõistlustega, mis toimusid sel talvel alles 22. märtsil, sest külm ilm võimaldas hooaja pikaks venitada. Osalesid ainult Tartu Kalevi sportlased. Võisteldi ühel päeval ja kolmel distantsil: 500, 1000 ja 3000 m ning mitmevõistluses. /---/
Siinkohal tasub lisada, et Eesti kiiruisutamisele oli see raskete kaotuste aasta. 7. jaanuaril langes idarindel võideldes Wehrmachti sõdurina senine esinumber tartlane Evald Kreutzberg ja samal, 1942. aastal suri kaugel Siberi vangilaagris 11-kordne Eesti meister Aleksander Mitt.
Asukoht teoses
lk 80–81
