Kui Pärn ja Panso Tartu turul ringi jalutasid, nägid nad, et müüja on hädas – luuavarred ei lähe! Pärn õpetama: kui luuavartest lahti saada tahate, on vaja ainult kõva häält teha. Siis rääkinud Pärn, et tal on hõbedast kõri ja ülekullatud häälepaelad. Müüja lubas Pärnale hästi maksta, kui ta kõva häält teeb... Pärn kukkus karjuma: „Palagan! Palagan! Värsked meloodilised luuavarred. Tugevad! Ostke! Ostke!“. Ja mis juhtus? Pärn müünud luuavarsi ka neile, kes ise tunnistasid, et nendega midagi teha pole. Lihtsalt mälestuseks ühest ilusast turupäevast. Luuavartest tuli puudugi, kuid tuntud „hõbekõri“ laulnud edasi: „Palagan! Palagan! Kitsed mäel...“ Panso oli naernud, silmad vees: „Ah-ah-aa! Oled kange mees küll.“
Asukoht teoses
