Oli sombune jaanuarihommik, kui Maaris pärast väsitavat pühademelu pisut vastumeelselt, kuid midagi halba aimamata kontorisse jalutas. Läbi laiade udumärgade lumeräitsakate aimdus pilvede tagant tõusva päikese roosakat kuma. Tartu oli rahvast tühi nagu igal unisel südatalvel.
/---/
Maja hakkas tasapisi väärtust ja kaubanduslikku välimust kaotama ja Arksoni kius aitas sellele igati kaasa. Veetorud lekkisid, ahjud lagunesid ja korstnapühkijat polnud vanad lõõrid ammu enam näinud. Kunagised uhked lillepeenrad olid naati ja võililli täis kasvanud ja kuurikatuse viis eelmise aasta augustiäike.
/---/
Maja hakkas tasapisi väärtust ja kaubanduslikku välimust kaotama ja Arksoni kius aitas sellele igati kaasa. Veetorud lekkisid, ahjud lagunesid ja korstnapühkijat polnud vanad lõõrid ammu enam näinud. Kunagised uhked lillepeenrad olid naati ja võililli täis kasvanud ja kuurikatuse viis eelmise aasta augustiäike.
Asukoht teoses
lk 5–6
