Tartu Ülejõe linnaosa hoonestuse kujunemisest (1785–1940). Seega ulatub Ülejõe...

Seega ulatub Ülejõe eeslinna kujunemine tagasi Liivi ja Põhjasõja-eelsesse aega. Selleaegne hoonestus koondus peamiselt Emajõega piirnevale alale, kus paiknesid mitmed linnale vajalikud asutused ja üksikud elamud.

Valdavalt oli tegemist aiakruntidega, kus paiknes arvatavasti ka üksikuid tarbeehitisi ja väiksemaid elamuid.

Põhjasõja käigus hävis kogu varasem hoonestus, säilis vaid vana kohanimede traditsioon. /---/

Põhjasõja järel algab uuesti kruntide hoonestamine. Juba 1732. aasta skemaatilisel linnaplaanil võib näha üksikuid hoonetegruppe Narva maantee alguse kohal, Meltsiveski tiigi lähedal, Roosi tänava joonel ja hilisema Jaama tänava piirkonnas. 1758. aasta majade ja kruntide revisjon loetleb juba tänavate kaupa Ülejõel paiknenud krunte ja elamuid. Viimaseid leidus Kivi, Fortuuna, Jaama Meltsiveski ja Tallinna tänaval.

1755. aastal oli suur tulekahju Holmil, mille tagajärjel hävis sealne hoonestus. Ka 1775. aasta hiidtulekahju kandus sildade kaudu Ülejõele. Põlengu-järgse linnaplaani järgi otsustades põles maha kogu Holmi ja Narva maantee alguse hoonestus.

N. Raidi andmeil rajas linn põlengu järel Ülejõele mõned esmavajalikud ehitised – vaesteseegi Peterburi tänava lähistele (püsis kuni 1827. aastani), sõjaväekasarmu ja tollimaja (1788). Linnaosa areng hoogustus märgatavalt siiski peale Kivisilla valmimist (1784). /---/

1820. aastal loendati III linnaosas 9 kivi- ja 239 puitelamut. Sel ajal oli linnaosas juba 33 tänavat ja üks avalik plats – Hobuseturg, mis hiljem sai selle ääres asunud kaupmees K. A. Henningi maja ja kaupluse järele (1830) tuntuks Henningi platsina. /---/

19. sajandi keskpaigaks oli linnaosa struktuur ja tänavatevõrk juba enam-vähem välja kujunenud. 1837. aasta linnaplaanil /---/ on juba kogu oma ulatuses olemas Pikk tänav ja Jaama mõisani ulatuv Puiestee tänav. Lubja, Liiva, Peterburi, Mäe, Roosi, Raatuse ja Pärna tänav ulatusid kuni Puiestee tänavani, Kase ja Paju tänav kuni Jaama tänavani. Hoonestuse osas ei ole kaart kuigi põhjalik, kuid märgitud on rida (uusi?) hooneid Peterburi ja Jaama; Jaama ja Kivi; Raatuse, Pärna ja Annemõisa tänavate piirkonnas, samuti Mäe, Roosi ja Sepa tänavate ääres, Puiestee tänava linnapoolsel küljel ja mujal. Hilisem Tallinna ja praegune Staadioni tänav on õgvendatud, vana tänavajoon on märgitud punktiiriga. /---/

Raudtee rajamise järel Tähtvere mõisa maadele aeglustub linna areng kirde suunas ja linnaosa kaotab oma senise ärilise prestiižikuse. Odavnenud kinnisvarahindade tõttu saab see kättesaadavaks maalt linna suundunud eestlastest elanikkonnale ja siin kujuneb eestlastest majaomanike ülekaal.

Linnastumise tingimustes algab 1870. aastail linnaosa hoonestamine kahekorruseliste puitüürimajadega; ka paljud varasemad kodanikumajad – eriti Narvamäe piirkonnas – ehitatakse ümber üürimajadeks. /---/

Seltsi aias olid vabakujulise planeeringu kohaselt looklevad rajakesed, paviljonid ja tiik; seltsimaja koos keeglirajaga asus aia keskel orunõlval – umbkaudu praguse Narva mnt. 98 taga, esiküljega Puiestee tn. poole. /---/

Alates 1870. aastaist peeti Narva mnt. ja Puiestee tänava nurgakrundil asunud Ressourceʼi (varem ka Musse) seltsi aias Liivimaa Saksa Põllumeeste Seltsi iga-aastasi põllumajandusnäitusi, mille tarbeks arhitekt R. Guleke projekteeris 1893. aastal suure näitusepaviljoni. See omapärane ehitis lammutati 1920. aastail. Näituseväljaku hoonetest on ümberehitatud kujul säilinud vaid 1903. aastal arhitekt R. v. Engelhardti poolt projekteeritud näitusehall (nüüd elamu) Narva mnt. 96 ja osa seltsi aia kivist piirdemüürist. Näitusehalli fassaadil olid suured, korruseid läbivad kaaravad ja ülal poolkorrus. Narva mnt. 129 krundile projekteeris ehitusmeister Carl Bescht 1895. aastal dekoratiivsetes vormides isikliku puitelamu, mis hävis sõjas. Säilinud on aia juugendlik sepisvärav. /---/

Emajõe-äärne varemeteala kujundati 1950.–1960. aastail ulatuslikuks pargiks. Vene tänav jäi suletuks kuni seal asunud spetsialiseeritud autobaasi sulgemiseni 1995. aastal, mil see jalakäijatele taas avati. Pärna, Uue ja Pika tänava piirkonna rikkusid pöördumatult 1960.–1970. aastail rajatud ajaloolist linnastruktuuri eiravad paneelelamud. /---/

Ülejõe linnaosa ajalugu 20. sajandi teisel poolel on valdavalt kunagise tervikliku linnastruktuuri hävingu ja degeneratsiooni ajalugu. Tervikliku arenguvisiooni puudumise tõttu on katkenud paikkondlik identiteet ja järjepidevus. Paneelelamud ja kõrghooned keset vanu elamukvartaleid, Raatuse ja Pika tänava läbimurde kavad, samuti omanike poolt tehtud ümberehitused näitavad mõtestatud seose puudumist olemasoleva linnastruktuuri ja keskkonnaga. Ajaloolise linnastruktuuri lõhkumine tekitab uusi probleeme.