Läbi punase öö. I. Ilm on selge...

Ilm on selge ja juba hommikust alates lendavad Nõukogude lennukid Tartu kohal. See lendamine tundub pahaendelisena. Tuju on rõhutud. Mingi paha aimus painab. Kes teab, mis tuleb! Ja õhtul sündis see, mida juba mitu nädalat kardeti. Olin sellel õhtul dr. R. Bernakoffi pool. Vestlesime seal rahulikult ja jõime kohvi. Korraga kuulsime kell kolmveerand 19 tumedaid mürtse ja siis tuli häire. Alguses arvasime, et on tegemist vaid mõne lennukiga, nagu neid ikka oli lennanud üle Tartu. Kui aga taevale ilmusid tulekerad ja mürtsud hakkasid tihenema ning flakk ägedasti töötama, siis oli selge, mis oli tulemas. Läksime kiiresti maja alla keldrikorrusele. Vaevalt olime sinna saanud, kui vallandus lausa pommitamise ja flaki põrgu. Maja võppus vahetevahel aina. Säärane olukord kestis umbes 1 ½ tundi ja siis tuli vaheaeg. Seda silmas pidades läksime välja vaatama ja nägime mitmel pool tulekahjusid – eriti Ropka pool ja vaksali suunas, samuti ida pool jõge. Et vaheaeg näis kestvat, söandasin hakata kodu poole sammuma, olgugi, et lõpphäiret ei olnud veel antud. Kiirendasin samme. Inimesi ruttas kiiresti tänaval. Raekoja taga põles suur maja, mida püüti kustutada. Mina ruttasin edasi. Gustav Adolfi tänavale, kus mina elan, oli kolm pommi kukkunud – ülikooli võimla kohale. Botaanika tänava nurgale ja katoliku kiriku lähedusse. Mõtlesin kohe, et ka minu kodus nüüd midagi head ei ole. Saabunud koju, nägin, et Tähtvere pargis oli lõhkenud suur pomm. Minu maja aknad kõik purud ja tubades oli kraam kõik segamini. Raamaturiiulid olid ümber paisatud, pildid seintelt maas, mitmelt krohv alla kukkunud, pimendamisvahendid purud ja põrandal jne. Isegi tindipott oli purunenud. Ruumid olid külmad kui metslooma kodu metsas. Kõik maja elanikud olid kadunud. Vaevalt olid kogenud, mis kodus oli sündinud, kui umbes kell 22 algas jälle pommitamine. Taevas valgenes jälle tulekerade tõttu nagu päeval ja lennukid ilmusid. Jubedalt-veetlevalt mõjusid tulekerad, mis olevat paistnud mitmekümne kilomeetri kaugusele, nii Rõngu, Palale ja Saarele. Vallandus uus pommitamine, mis kestis 4 tundi, kestis kuni kella 2-ni. Läksin nüüd E. Schönbergi maja keldrisse, kus olin lahingu ajal ja kus oli jälle kõik meie maja rahvas. Mürtsud panid mürtsude järel maja värisema. Ükski hetk ei olnud säärane, et pomm ei oleks võinud otse maja tabada. Miks võtsid lennukid just Tähtvere linnaosa erilise tähelepanu alla?

Vahel kui pommitamises esines väike paus, läksin välja vaatama. Seal tõdesin, et tulekahjusid oli nüüd hoopis rohkem kui päevase pommitamise ajal. Eriti lõõmas vaksalipoolne linnaosa. Ikka ilmusid jälle uued tulekerad. /---/

Tõusin kell 6, jätsin virr-varri tubades, kuidas oli, ja läksin linna purustatud pilti vaatama. Kraater otse maja ligidal oli esimene pilt, mida nägin. Hermanni ja Hurda tänavad olid mitu pommi saanud. Igalt poolt vahtisid tühjad aknakoopad vastu ja kardinad ning pimendid lehvisid aina hommikuse tuule käes. Hurda tänaval lamas ema oma lapsega surnutena maja ees. Taara puiestee oli kohati hävinud majade prahti täis. Inspektor Kasvandi maja oli peaaegu täistabamuse saanud ja varemeis. Samas majas elas ka A. Türner, kes nüüd teistkordselt kaotas kõik, mis tal oli. Sealt läksin edasi. Tööstuse tänaval avanes jube pilt. Peaaegu kogu selle tänava majad olid hävinud. Osa maju oli juba põlenud, osa leekis veel tules. Elanikud seisid tummalt oma varandusenatukese juures, mida oli suudetud välja kanda. Viimseni oli selles tänavas põlenud keelemehe J. V. Veski maja. Mul pole praegu veel andmeid, kas ta raamatukogu ja keelearhiiv jäid tulle või suutis ta nad päästa.

Samas Tööstuse tänavas kohtasin dr. Okast ja läksime ühes linna pilti vaatama. Seda tehes tõdesime, et kõige rohkem oli kannatada saanud majadega seoses Tööstuse, Eha, Raekoja ja Meltsiveski tänavad. Üldiselt oli Tartu antud pommitamise tagajärjel siiski vähem kannatada saanud kui Tallinn. Siin saadi tule levikut ära hoida. Ka ei pommitatud Tartut peaaegu süütepommidega, vaid peamiselt lõhkepommidega, kuigi suurtega, kuni 500-kilolistega. Pommid olid tabanud peamiselt eramaju. Asutuste majad jäid kõik terveks: nii vaksal, sidekontor, elektrijaam, ülikool, komandantuur jne. Nagu arvatakse, käis lennukeid Tartu kohal 180 ümber, lastes alla kuni 2000 pommi, eriti palju maaaladele Väägverest kuni linnani. Surnuid on praegu teada umbes 50, neist 7 üksi Kesk tänaval nr. 17. Haavatuid on üle 70.

Teosest