Nende koolimaja võttis enda alla terve südalinnakvartali Ülikooli, Abovjani, 21. juuni ja Võimla tänava vahel ning piirnes vangla, pagaritöökoja, peapostkontori ja Jaani kiriku varemetega.
Vangimaja ees kiviplaatidest kõnniteel marssis kõps-kõps tunnimees, plekk-kontsaplekid kirsavoide all, turjal endast pikem tääkpüss. Talvel oli tal seljas koletu kapuutsiga lambanahkne kasukas, soojemal ajal tavaline sõdurimunder, mõõtis oma kõpsudega maad vangla ühest otsast teiseni, pööras siis eeskujulikul rivisammul ümber ja tuli tagasi. Trampis nõnda ringiratast terve oma pika vahetuse. Vahisoldati kõnnirada oli muust tänavast eraldatud madala, rohelise lipptaraga.
/---/
Jaani kiriku punastest telliskividest varemetel võis lõpmatuseni ronida, nõnda et kivipuru su järel robinal alla varises.
/---/
Kirik oli vangla puuladu, sealt tõid vangid üle Ülikooli tänava püssimeeste valve all sülega halge kütteks, et trellide taga mitte kringliks külmuda.
Tjaa, vanasti jagati sealt lambukestele hingesoojust, nüüd huntidele ihusoojust.
Asukoht teoses
lk 284–285
