Lisaks kohalikele uudistele teadis Hans muudki, kuna nurgapealse elektriposti otsas oli häälekõvendaja. Või mögafon nagu seda valjuhääldit ja reproduktorit üheskoos supilinna keeles kutsuti. Juba hommikul kell kuus kukkus see ENSV ja Nõukogude Liidu hümni müristama, lõpetas alles südaööl samade hümnidega:
/---/
Nõukogude Liidu hümn oli hoopis sõnadeta. Vanasti olid sõnad olnud, nüüd enam mitte, kuna need sõnad olid olnud riigivastased.
Teised üksikud mögafonid Supilinna tänavanurkadel olid kividega puruks visatud, kuid sellel siin polnud häda midagi.
/---/
Nõukogude Liidu hümn oli hoopis sõnadeta. Vanasti olid sõnad olnud, nüüd enam mitte, kuna need sõnad olid olnud riigivastased.
Teised üksikud mögafonid Supilinna tänavanurkadel olid kividega puruks visatud, kuid sellel siin polnud häda midagi.
Asukoht teoses
lk 60–61
