Õige kevad algas Kolla jaoks siis, kui Oktoobri puiestee haljasala puhkes tihedaks kollaseks vaibaks, võililled lõid lahti, nõnda et rohelist lehealust peaaegu nähagi polnud. Kuid seegi algus polnud sada protsenti kindel. Mullu kevadel sadas võilillede pöörase õitsemise ajal maha paks lumi, ainult õied pika varre otsas jäid pinnale, ja tulikollane vaip laiutas lumivalgel siledusel.
Ausõna, säärane tagasilöök toob peale sünge masenduse, kes kurat annab loodusele õiguse kevadel sihukesi sigadusi teha, lund maikuus sadada lasta?
Tänavu seda ei juhtunud, võilillevaip õidus täies säras haljal põhjal.
Juba kihutasid ja pritsisid loigupori kõnniteeinimestele linnakevadekuulutajad, punased Jawa-motikad, juba kogunesid lõngused, heleda mantli krae ülal, mustad päikeseprillid silme ees, jimmi-kingad ja torupüksid jalas, Raekoja platsi ja 21. Juuni tänava nurgale, juba pilkas neid satiiriseinaleht kohvik „Säde“ vitriinis.
Kevad!
Asukoht teoses
lk 286
