Hommikupäike kuldas linna, Kollale meeldis Kitsas tänav tohutult, talle meeldisid üldse umbtänavad, neis oli mingit salapära ja suletust, need ei olnud kõigile mõista, pidid olema siseringi liige, et nende olemust tabada.
Kitsas oli küll ainult poolumbtänav, jalakäijatele lahti mõlemast otsast, nii algusest kui lõpust, autodele ainult lõpust. Tänav algas kitsa trepiga Ülikooli tänava kõnniteelt, miski ei reetnud, et siit algab tänav, tundus, et trepid viivad Suveaeda, kus suveõhtuti orkestri saatel tantsu lõhuti. Aga ei, siit läks lahti ametlik linnatänav, millel oli oma nimi ja numbritega majad, kahjuks mitte nimesilti, mis oleks võhikulegi seda kihvti asja näidanud. Trepi järel tõusis Emajõe ürgkaldast üles kitsas munakivisillutisest vankritee, millest vihmade ajal voogas alla pöörane veetulv, mis oleks mitu veskiratast kiiresti pöörlema pannud. Lühike tänav laienes autodele sõidetavaks alles keskpaigas, just Suveaia kõrval ja lõppes Tiigi tänava alguses.
Metsamajandi kolmekorruseline kontor oli tänava kõrgeim maja.
Kitsas oli küll ainult poolumbtänav, jalakäijatele lahti mõlemast otsast, nii algusest kui lõpust, autodele ainult lõpust. Tänav algas kitsa trepiga Ülikooli tänava kõnniteelt, miski ei reetnud, et siit algab tänav, tundus, et trepid viivad Suveaeda, kus suveõhtuti orkestri saatel tantsu lõhuti. Aga ei, siit läks lahti ametlik linnatänav, millel oli oma nimi ja numbritega majad, kahjuks mitte nimesilti, mis oleks võhikulegi seda kihvti asja näidanud. Trepi järel tõusis Emajõe ürgkaldast üles kitsas munakivisillutisest vankritee, millest vihmade ajal voogas alla pöörane veetulv, mis oleks mitu veskiratast kiiresti pöörlema pannud. Lühike tänav laienes autodele sõidetavaks alles keskpaigas, just Suveaia kõrval ja lõppes Tiigi tänava alguses.
Metsamajandi kolmekorruseline kontor oli tänava kõrgeim maja.
Asukoht teoses
lk 151–152
