Emajõe äärest mööda ürgoru nõlva üles tõusva Roosi tänava nurgal, kõrge kivimüüri varjus paiknes hiigelpärnade all täiesti nelinurkne mahajäetud juudikalmistu. Pisike salavärav müüris oli peidus just vanausuliste kalmistu pool, see oli ketis ja lukus, ent Schultz teadis, et tabalukk käib lahti ilma võtmeta. Piisas vaid lukuaasa kergitamisest ning roostes kett jooksiski kõlisedes obaduselt maha.
Poisid astusid sisse, Kollal meel ärevil. Kalmistul oli päisel päevalgi hämar, pärnade vari langes mõnele lagunenud hauakambrile ning paljudele mustast marmorist hauasammastele, mille peal olid Taaveti kuusnurgad ning epitaafid heebrea- ja saksakeelsete kirjadega.
Poisid astusid sisse, Kollal meel ärevil. Kalmistul oli päisel päevalgi hämar, pärnade vari langes mõnele lagunenud hauakambrile ning paljudele mustast marmorist hauasammastele, mille peal olid Taaveti kuusnurgad ning epitaafid heebrea- ja saksakeelsete kirjadega.
Asukoht teoses
lk 17
