Sain kassaluugi tagant otsekohe oma rublad kätte ja lahkusin. Lund sadas. Oli karge ja ilus. Linnas oli hulganisti valuutapoode, nende aknad särasid värvilistes tuledes ja kaubakülluses. Rublasid nois poodides ei tunnistatud, müük käis ainult dollarite, frankide, markade ja kroonide eest. Meil, kes me rublades oma palganatukese saime, ei olnud neisse poodidesse asja. Olime võõrad omaenese kodumaal.
Aasta hiljem, juba kroonide aegu, süüdistati meid: miks te hoidsite raha hoiukassas, miks ei võtnud välja ega kulutanud mõistlike ostude peale? Nood, kes olid aastakümneid eemal elanud, olid nüüd varmad meid, siinelanuid, õpetama.
Aasta hiljem, juba kroonide aegu, süüdistati meid: miks te hoidsite raha hoiukassas, miks ei võtnud välja ega kulutanud mõistlike ostude peale? Nood, kes olid aastakümneid eemal elanud, olid nüüd varmad meid, siinelanuid, õpetama.
Asukoht teoses
lk 95
