Tartu ujula koosnes kolmest osast. Keskel oli üldujula ja kahel poolel meeste ja naiste basseinid. Meeste basseinis polnud vaja trikood kanda, nii et võis alasti ujuda. Ujumisvõistlusi peeti tihti.
/---/
Herne ja Kartuli nurgal sai õhtuti, pea iga päev, rahvastepalli mängitud. Üheks minu ja mu sõprade armsamaks ajaviiteks oli tammetõrude korjamine. Meisterdasime neist puutikkude abil igasuguseid loomi. Botaanikaaias kasvasid suured kõrged tammed, mille oksad ulatasid üle müüri Kroonuaia tänavale. Kaikaid ja kive vastu oksi loopides kukkusid tammetõrud tänavale, kust me neid siis korjasime.
Reeder ja Kopa, paatide ja süstade rentimise ärid, olid noorte seas populaarsed kohad. Sageli rentisime sealt paate ja süstasid.
Kalapüüdmine oli suureks lõbuks meie kambale. Kroonuaia ja Emajõe tänava juures väljuva solgitoru ligidal oli haruldaselt hea viidikapüüdmise koht. Emajõe kallas Väikese Emajõe tänavast kuni Emajõe tänava lõpuni oli erapaate täis. Omanikud ei lubanud poistel nende pealt kala püüda. Tihti ajasid vihased omanikud meid paatidelt minema.
Tähtvere väljakul asus suur linna küün, mis sügisel heinu täis oli. Seal oli lõbu laialt. Kui ukse alt suure tegemisega sisse saime, siis tegime tunnelid läbi heinte ja saltosid katusetaladelt.
Talvel käisime uisutamas, kelgutamas või suusatamas. Uisutamine toimus botaanikaaia tiigil või Emajõel, kui jää paksus seda lubas ja jõgi ei olnud lumekatte all. Ka isemeisterdatud lumeuiskudega sai tänavatel uisutatud, kuna tänavad olid pea terve talve lumekatte all. Kelgutamas käidi Toomemäel või Tähtvere väljaku mäenõlval. Soome kelgud olid populaarsed. Tihti saime prii sõitu hobusega veetud ree taga.
Asukoht teoses
lk 98–99
