Annelinna ääre kortermajad on nagu raadiod.
/---/
Tartu piiridel hulkudes sattusin mitmeid kordi kohtadesse, mille olemasolust polnud mul varem aimu. Need kohad mõjusid mingil viisil mitteusutavalt, näis võimatu, et selliseid kohti Tartus üldse olemas on.
/---/
Tartu servadel on võrdlemisi palju varemeid.
/---/
Tartu piirideltki võib leida lagunemise esteetika mitmesuguseid avaldumisvorme. On šikki ja väljapeetud lagunemist – niiviisi lagunevad peamiselt betoonpaneelidest ja silikaattellistest hooned, nad säilitavad enamasti oma kandilise ja tehisliku vormi, lihtsalt augustuvad ja ajavad naha maha, palju prügi ei tekita, ei lõhna. Puust, savitellistest või krohvitud majad lagunevad teisiti. Mahajäetus tundub neid kulutavat ja lihvivat, umbes nagu rändjää maastikku, kuni nad saavadki ühes oma koobaste ja urgudega maastiku kuppeljaks osaks. Nad käärivad, hallitavad, sünnitavad.
/---/
Tartu piir on märkimisväärselt konkreetne – kui välja arvata topeldus Raadil, endisel sõjaväealal. Peale Raadi ei tekkinud mul kusagil kõhklusi, millist trajektoori linna piiril liikumiseks valida.
Asukoht teoses
lk 59–66
