Tartu eeslinna ajaloost 20. sajandi teisel kümnendil. Ehituse põhimäärus nägi...

Ehituste põhimäärus nägi ette, et puidust ehituste vaheline vahemaa pidi olema vähemalt 6 sülda ehk 42 jalga (s.o. 12,8 m), krundi piiri ja puidust ehituse vaheline vahemaa 21 jalga (s.o. 6,4 m). /---/

Plaane võib mõnikord välja tulla lausa ootamatuist toimikuist, näiteks 1910.–1915. a. eripealdisega „Salajane“ toimikust „Kirjavahetus eeslinna politseijärelevaatajaga tegeliku mobilisatsiooni kohta“. 13. okt. 1910. a. pidi Tartumaa sõjaväeülem polkovnik Kagodjev tulema Tähtvere mõisa kasarmuteks sobivaid hooneid üle vaatama. Tartusse oli vaja majutada 120 alamväelast tagavarast, keda kavatseti mobiliseerida, samuti vajati veel talle 400 hobusele. 25. nov. 1910. a. teeb Tartu maakonna politseiülem korralduse: eeslinna politseijärelevaataja peab teatama Karlova mõisa omanikule, et see peab viivitamatult vabastama kolm hoonet mõisa kompleksist, et sinna paigutada 50 sõjaväelast ja 110 hobust. Siin on ka Karlova mõisa hoonete plaan, kus märgitud, et sõjaväe jaoks tuleb vabaks teha mõisa peahoone tiib, mida varem kasutasid mõisatöölised, ait, varjualune, heinaküün ja hobusetall. Kui nüüd hakata huvi tundma ka teistes arhiivifondides leiduvate mobilisatsioonitoimikute vastu, võib sealtki kindlasti nii mõnegi huvitava plaani leida. /---/

1914. aastaks oli eeslinnas ehitatud kokku 765 elumaja, millest kivimaju oli 10 ja neist 6 oli Karlova ja 4 Tähtvere linnaosas.

Eeslinna tänavatevõrk oli eraomand. Karlova linnaosa tänavate all kogupikkusega 11 versta oli 12 tiinu maad, mis kuulus W. v. Bulgarinile. Nelja aasta jooksul sillutasid Tähe, Lootuse, Pargi, Õnne, L. Tolstoi ja Eha tänava majaomanikud koos Karlova mõisa omaniku W. v. Bulgariniga tänavad ja paigaldasid tänavatele ka maa-alused vee äravoolu torud, mille tööde maksumusest maksis v. Bulgarin 5 500 rubla ja majaomanikud 4 500 rubla. Tulekahju puhuks oli ehitatud kaks elektripumbaga kaevu. Vabatahtlikule tuletõrjeühingule maksis iga majaomanik aastas 1 rubla kindlustussumma iga 1000 rubla pealt. /---/

1914. a. oli Karlova linnaosas kaks kaheklassilist linnaalgkooli, üks kolmanda järgu eraalgkool ning Õppejõudude Seltsi Kaubanduskool. Seltsidest tegutsesid seal Eeslinna Heakorrastuse Selts ja karskusselts „Ugaunia“. Karlovas valmis Sõbra tänaval uus Apostliku Õigeusu Kiriku Aleksandri koguduse kirik.