Konstantin Pätsi näeb Joosu eemalt põhiseaduse tegemise ja rahutuste ajal. Päts käib Tartus „Vanemuises“ kõnelemas ja Joosu kuulamas. Päts kaitseb uut põhiseadust, nagu vastuvoolu. Vägeva nina, vuntside ja habemega Jaan Tõnissoni kuuleb Joosu samuti kõnelemas, kui vabadussõjalased panevad hernepüsse. Tõnisson kõneleb ja nemad viskavad paukherneid. Joosu kõrval istub näpitsprillide ning teraselt kotkasilmadega jälgiva pilguga usuteaduse professor Eduard Tennmann, kes teeb poliitikat. Vapsid on hästi ennast ära jaotanud, sest neil on mehi. „Vanemuises“ saab teisest kohast, rõdu poolt välja minna. Nad seisavad seal taga ja ütlevad, et lähme minema, mõttega teha Tõnissonil saal tühjaks. Kui nad tulevad ja näevad, et rahvas ei lähe kaasa, siis jätavad selle taktika. Aga nad on ennast nii ära jaganud, et istuvad teiste vahel. Need hernepaugud tulevad, nad hüüavad Tõnissonile vahele, et ära räägi või... Ja kui keegi tahab midagi Tõnissonile soodsalt ütelda, siis nendel on tanksaapad ja hüppavad jala peale. Vaikne terror. Tennmannile hüppab mees just peale. Tennmann on selle koha pealt julge, ära ei lähe, lööb rinna ette ja hõikab:
Politsei!
Konstaablid viibivad koosolekul juures.
Asukoht teoses
lk 354–355
