Tartu vaim näib olevat alles – ja see esineb tihti võõra poolt vaevalt tajutavates pisiasjades. Kokkuhoidmine on säilunud – aga ilma gruppidevahelise „hõõrumiseta”. Tunneme end siin, skandinaavialikus või anglosaksilikus ühiskonnas pisut „võõrkehana”, sest meie traditsioonid ja mentaliteet on erinevad ja kontinentaalsemad. Aga meid on veel küllalt palju selleks, et me elu koduses ringis ja seltskonnas saame koduseks muuta vana Tartu vaimu tähistel.
Teaduslik töö Tartu ülikoolis katsub – eriti rahvusteaduste alal – jälgida vanu vabaduse ja kriitilise meele rakendamise traditsioone, niipalju kui pealesurutud poliitiline struktuur võimaldab. Linn ise on sõdade ajal kaks korda raskelt kannatada saanud, aga teatud aladel on vana Tartu ikka alles. Linna on hullemini purustatud-hävitatud – Vene-Liivi ning Põhja sõja aastatel.
Mälupilt Tartust on endiselt tugev ja eluvõimas neil, kes seal elasid ja õppisid.