Linna kaunistasid noored ja ta elas mõnusat elu.
Botaanikaaed oli tore nii suvel kui talvel. Üks kasvuhoone oli ainult orhideede jaoks. Nad puhkesid õide peaaegu ühel ajal ja see oli sündmus – kõik käisid neid imetlemas. Aga talvel valati botaanikaaia tiigile liuväli, õhtuti mängis orkester.
Kevadest kuni sügiseni Emajõgi virgus ja muutus ilusaks. Reederi paadisadamal ei olnud mitte ainult kerged, eri hulga lõbutsevate paaride jaoks mõeldud lõbusõidupaadid, vaid ka suurepärased purjekad ja süstad. Kõik see ujus ja kandus ülesvoolu kuni Kvissentalini.
Tartus armastati pidupäevi ja osati pidutseda. Novembri lõpul algas luterlastel jõulueelne advendiaeg. Pühapäeviti läksid inimesed õhtul üles Toomemäele kirikuvaremete juurde ja kuulasid koraale, mida esitasid varemetesse peitunud üliõpilased.
Pühi tähistasid üheaegselt nii õigeusklikud kui luterlased. 24. detsembril süüdati kuused kõikides kodudes. Jõulud olid tõelised lastepühad. Uusaasta oli täiskasvanute püha, ilmalik püha – balli, peoõhtute, saanisõitudega.
Asukoht teoses
lk 49–50
