Kahe päeva eest, ikka tolsamal Lubjaku klubiõhtul, oli Indrek rääkinud, et nüüd olla teada, kes Tartus Ropka-Tamme kalmistul raudkangiga punaväelaste hauaplaate lõhkusid: et Tartu 44. Tehnikumi õpilased, seega vene poisid! Et olla juba juurdluse all.
/---/
Aga kui ta täna töökaaslaselt Ülle Järvamaalt kuulis, et viimases „Komsomolskaja Pravdas“ kirjutatakse jälle kord Tartus toime pandud Nõukogude armees langenud võitlejate kalmistu rüüstamisest ja kuulutatakse see räige vandalismiakt häbiväärseks natsionalismiilminguks, hakkas ta Indrekult kuuldut loomulikult ja otsemaid mitmekordselt tõepärasemaks pidama.
/---/
Aga kui ta täna töökaaslaselt Ülle Järvamaalt kuulis, et viimases „Komsomolskaja Pravdas“ kirjutatakse jälle kord Tartus toime pandud Nõukogude armees langenud võitlejate kalmistu rüüstamisest ja kuulutatakse see räige vandalismiakt häbiväärseks natsionalismiilminguks, hakkas ta Indrekult kuuldut loomulikult ja otsemaid mitmekordselt tõepärasemaks pidama.
Asukoht teoses
lk 440
