Särav päike ja äsjasadanud lumi andsid Toomemäele piduliku välimuse, kui hakkasime Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi raudvärava juurest mäkke rühkima, tüse astma all kannatav kunstiajaloo professor Raamat kõige ees.
„Vaadake neid härmatanud puid,“ rääkis ta Peetrile, kes ainsana astus professori kõrval ja oli lausa kehastunud kõrv ise. „Vaadake Toome varemeid! Jah, tõesti, gooti stiilis on midagi ülevat.“
Iidse toomkiriku varemete kooriossa ehitatud raamatukogu näis tõepoolest maaliline. Äsjasadanud lumi oli asetanud mütsi igale tugipiilarile, igale eendile, mis laskis ehituse tellismaterjali värsket tumepunasust seda paremini silma torgata.
Asukoht teoses
lk 28
