See kesklinna avar õu oli äraütlemata põnev mängupaik, kus jätkus ruumi nii pallimängude, luureka kui ka heki varjus vaikselt nukkudega mängimise jaoks. Keset õue ilutses uhke kiviktaimla, mida hooldas ja kastis revolutsioonieelne vanapapi, keda lapsed kutsusid Deeduškaks. Vahel lämbel suvepäeval kastis Deeduška kummivoolikust ka meid.
Praegu on selle mõnusa imedehoovi asemel autod, autod ja veel kord autod. Tundub, nagu sealsetes majades ei elutseks enam ühtki last.
Praegu on selle mõnusa imedehoovi asemel autod, autod ja veel kord autod. Tundub, nagu sealsetes majades ei elutseks enam ühtki last.
Asukoht teoses
lk 213
