Botaanikaaed ehk taimeaed kuulus ülikooli tähtsamate rajatiste hulka. Aia tarvis leiti sobiv paik Emajõe ääres. Kunagise linnamüüri peale sai kujundada künkaid, mis sobisid mägedes kasvavatele taimedele hästi. Iga taim tahab ju elada koduses keskkonnas nagu inimenegi. Kuna ülikooli botaanikaaed ehitati riigi ehk kroonu rahadega, hakkas rahvas seda nimetama Kroonuaiaks. Praegugi on Supilinna servas Kroonuaia tänav olemas.
„Vaadake,“ osutas Toometondu maast vaevu väljaulatuvale müürijupikesele, „keskajal oli linn müüriga ümbritsetud, et vaenlane hõlpsasti kallale ei pääseks. Niipaljukest on veel müürist säilinud.“
/---/
Ringi vaadates tundus botaanikaaed talle otsekui talveunne valmistuvat, ei olnud siin suvist lillevaipa ega sügise lehekirevust. Siiski paitasid mitmed sügavrohelised okaspuud ja visalt lillatav kanarbik silma.
„Vaadake,“ osutas Toometondu maast vaevu väljaulatuvale müürijupikesele, „keskajal oli linn müüriga ümbritsetud, et vaenlane hõlpsasti kallale ei pääseks. Niipaljukest on veel müürist säilinud.“
/---/
Ringi vaadates tundus botaanikaaed talle otsekui talveunne valmistuvat, ei olnud siin suvist lillevaipa ega sügise lehekirevust. Siiski paitasid mitmed sügavrohelised okaspuud ja visalt lillatav kanarbik silma.
Asukoht teoses
lk 90
