Kuldsed kuuekümnendad: Tartu tudengi mälupildis. Tartu sügiseks (1968)...

Tartu sügiseks (1968) on nimetatud Tartu akadeemilise nooruse IV üliõpilaspäevi (19.20. oktoober) ja nende käigus (tõrvikurongkäik, ühislaul, kontserdid, pressikonverentsid, karneval) ilmnenud vanameelsete võimukandjate vastast hoiakut ning sellele järgnenud repressioone. Sellel hoiakul oli selgelt poliitiline iseloom. Opositsiooni kandjaks osutus üliõpilaskonna poliitiliselt aktiivsem osa – ülikooli komsomol (komsomoliopositsioon). Opositsiooni tagamaana on pakutud sula mõjul avalikus elus ilmnenud inimlike suhete väärtustamist ja ühiskonnaelu liberaliseerimist, mis tõi kaasa sidemete tekkimise Läänega ja läänemeelselt meelestatud vene haritlaskonnaga, Soome TV mõju, kriitilise meelsuse kasvu Lääne noorsoo hulgas (Pariisi maipäevad) ning Praha kevade ideede nakatuvust.
/---/
Komsomoliopositsiooni südamikuks kujunes komsomoliaktiiv, keda valmistati ette Käärikul toimunud aktiivilaagrites ja kelle vaimu kandis ka ajaleht Tartu Riiklik Ülikool. See vaim sulandus tollal nn Tartu vaimu selle kitsamas, kriitilise hoiaku tähenduses. Omavalitsuslik idee leidis realiseerimist juba 1964. aastal moodustatud Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) näol. Selle organiseerimise au kuulub ülikooli komsomolisekretärile Karl Adamsonile. EÜEst kasvasid aastatega välja paljud hiljem tuntud poliitikuid. Selle küpsem vorm nähtus aga üle-eestilise üliõpilasorganisatsiooni – üliõpilasnõukogu loomises (1967).
/---/
Arusaama, nagu võinuks see Tartu vaim sündida alles üliõpilaspäevade käigus, pean ma eksitavaks (nagu varasemalt Tartu vaimu analüüsides olen näidanud). Hoopis raskem on näidata seost Pariisi maipäevadega, kuigi ajaliselt olid nad sama lähedased kui Praha kevade demokraatlikud reformid.
/---/
Pariisi meeleavaldused kestsid peaaegu terve kuu, Tartu üliõpilaspäevad kaks päeva. Loosungid olid nendel samuti erinevad. Tartlaste enam liberaalsed ja vaimukad loosungid rõhusid rohkem välispoliitika kriitikale, loomevabadusele ja rahvustundele: „Elagu NSV Liidu peen välispoliitika!“, „Ajalooratast ei saa tagasi pöörata!“, „Au langenud kangelastele!“, „Jänkid, kasige Peipsi taha!“, „Tank ja Jaava!“, „Elagu iseseisev Eesti! Maha isevalitsus!“, „Kas Tuhkatriinu võidab prints Alberti südame?“, „Rookida puhtaks eesti keel!“ jt.