Vaikne on juba ümbruski. Arhiivi suur punane kivimaja kõrgub parki viiva kitsa põiktänava ääres, kus ei kihuta taksod ega mürise veoautod. Ainukest elevust toovad siia kõrvalisse kohta aeg-ajalt möödaruttavad üliõpilased, aga nende häälte sädin ei suuda tungida läbi paksudest kivimüüridest ja kahekordsetest akendest.
Teosest
lk 55
