Aastasajad on mööda läinud.
Vanal Taaramäel kohisevad kastanipuud, paplid ja hõbelehepajud, orgudes kollendavad võõrad kuused roheliste Eesti kuuskede kõrval.
Seal, kus enne uhke ehitus Taara mäel seisis, on nüüd ainult kõdunenud müürid ja pudenenud võlvid. Üleval aga sinetab kumer taevas äärtpidi kaugete metsade taha maha vajudes, nagu siis, kui esimene eestlane uut kodumaad otsides Taara mäele ronis ja üles vaatas.
Vanal Taaramäel kohisevad kastanipuud, paplid ja hõbelehepajud, orgudes kollendavad võõrad kuused roheliste Eesti kuuskede kõrval.
Seal, kus enne uhke ehitus Taara mäel seisis, on nüüd ainult kõdunenud müürid ja pudenenud võlvid. Üleval aga sinetab kumer taevas äärtpidi kaugete metsade taha maha vajudes, nagu siis, kui esimene eestlane uut kodumaad otsides Taara mäele ronis ja üles vaatas.
Asukoht teoses
lk 137–138
