Tartu Eesti vallakooliõpetajate (Hollmanni) seminar: 1873–1887. Seminari asukohaks oli...

Seminari asukohaks oli valitud ja omandatud Saksa abiseltsi maja Puiestee tänaval nr. 19 (praeguse nr. 49). Pärast seminari sulgemist on see maja Abiseltsile tagasi läinud. (Praegu üksikuteks kruntideks müüdud).

Seminari kasutada olev krunt võis umbes 3 vakamaad ehk natuke üle suur olla. Tänavast oli see kõrge laudaiaga eraldatud. Suurem osa sellest maaalast oli aed, aiavilja ja viljapuude all, seminaristidel igal ajal vaba jalutamiseks. Kujupoolest sarnanes krunt täisnurkse nurgale, mille suurem haru aia ja vähem – hoonete all. Hoonetest oli esiteks peahoone, tänavast mõni süld eemal, küljega tänava poole. See oli kiviehitis, millel katuse all teine kord. Alumisel korral asusid avarad direktori eluruumid, üks klassituba, söögituba, avar köök ja köögi otsas 2 elutuba teenijaile. Ühes nendest elas pärastpoole direktori vanem tütar. Teisel korral oli 1 klassituba, 2 magadistuba, 1 tuba korrapidaja kooliõpetaja jaoks ja koridor pesemiseks. Peale selle oli 2 katusealust riide- ja kastidehoiuks.

Söögitoas oli seina sisse müüritud 24 kapikest, iga kasvandiku jaoks üks, toiduainete hoidmiseks. Teises magadistoas oli 2 suurt kappi pesu hoiuks iga õpilase jaoks eri vahega. Magamiseks olid magadistoas liht raudvoodid õlekottidega üksteise kõrvale paigutatud. Et toad ise, nagu katusealused kambrid kunagi, kaunis madalad, siis oli seal hommikuti õhk kaunis raske.

Klassides olid vanatüübilised pikad koolilauad 4–5 istmelised; esiseina äärde oli ehitatud eriline kõrgem koht, millel õpetajalaud ja -tool asus.

Peahoone otsas, otsaga tänava poole, oli harjutuskoolimaja; selles oli 3 ruumikat klassituba, eeskoda ja majahoidja korter. Hoone ise oli savist. Ta olla peale seminari ärapõlenud; praegu on saviseinadki maha varisenud. Peahoone seisab praegu samal kujul, nagu seminari ajalgi. Peahoone vastu üle hoovi oli pesuköök puukuuriga. Hoovist oli eraldatud üks nurk kõrvalkäigukohtade jaoks, mida tagahooviks hüüti. /---/

Mis majas ruumipoolest puudu jäi, seda aitas tasuda suur ja avar aed, kujult pikergune nelinurk, mille uulitsaäärne ots hästi laiem. Maa oli küll ära kasutatud viljapuu ja juurvilja aiana, aga oli ka jäetud ruumi kasvandikele jalutamiseks ja pikutamiseks. Puiestee tänaval nr. 21 oli lihunik Zieri maja, kust vahel paha haisu seminari aeda kandus. Selle ärahoidmiseks oli sinna kohta seminari aeda väike puiestik istutatud; seal löödi vahel kevadel puude all pikutades kaartegi.

Aiatöö tegid kooliajal seminaristid. Kasvatati seal kartulaid, kapsaid, porgandeid, peete, kurke jne. Nii rohkel arvul, et neid jatkus seminari majapidamiseks; vähemalt mina ei näinud mitte, et neid juure oleks ostetud. Aiatöö tehti võimlemistundide asemel kevadel ja sügisel, mõnikord ka õhtuti. Tööd juhatas dir. Hollmann ise. /---/

Aeda väetati kompostiga, milleks kõik aia pühkmed ja jätised ära kasutati. Komposti hunnikuid oli ikka 2 olemas, üht tarvitati, teist kasvatati. Õunapuude jatkamist ja muid aiatöö peensusi minu ajal ette ei tulnud ja meid sellega ei tutvustatud.