Emajõe kaldale kerkinud restoranihoone oli veel ehitustellingutes, kui Üllar koos äsja loodud ansambliga saalis proovi tegi.
/---/
Restoran sai nime Tartu sõpruslinna, Leedus asuva Kaunase järgi. Kaunase linnas asus omakorda restoran Tartu.
/---/
Kaunase avapidu toimus 1969. aasta aprillis. „Ilus koht, tõepoolest! Mitte ainult Tartu, vaid kogu Lõuna-Eesti tipprestoran!“ vaimustub Üllar. „Kaunas muutus kohe ülimalt populaarseks: meil oli soodne asukoht südalinnas jõe ääres, maitsev söök, hea kohv, tasemel muusika – mida veel tahta?“
Restoran asus teisel korrusel, kuhu viiva trepi küljes põlesid sepistatud küünlajalgades õhtuti küünlad. Trepi lähedal asus punastes toonides baar, kus oli peegellett ja mõnus nurgake laudadega. Baari eraldas suurest saalist vahesein, mis oli ülevalt lahti, nii et muusika kostus ka sinna.
Suurde saali mahtus vähemalt kakssada külalist ning sellest kahe lükanduksega eraldatud kõrvalsaali veel sada inimest. Kui rahvast oli rohkem, tõmmati lükanduksed lahti ja ruumid ühendati. Päevasel ajal toimis kõrvalsaal sööklana. Restorani interjööri hulka kuulusid tumedast puidust seinad, sinine vaipkate põrandal, punased toolid ning purjekujuline kaarjas valge lava, kus esines ansambel.
Asukoht teoses
lk 65–66
