Tahaks Tartust nahhui tõmmata ja elada Berliinis. Järsku me oleme siin kõik vangis, nagu tädi Inge, kes jäi oma kohvrite otsa sadamasse istuma ja ei leidnudki midagi peale punaarmeelase ja ühetoalise korteri Annelinna roheliste rõdudega majas. Tegelikult on kõik närvis, Juss ja Pass, ja isegi Õunakas. Suvel ma nägin teda korra. Ta istus ühes kohvikus ja oli morni ilmega. Ma küsisin lolli peaga mitu korda, et teeks midagi, aga tal oli tuju selline, et ta ei viitsinud üldse. Tegi suitsu ja mul oli tunne, et tal on isu „Tartust nahhui tõmmata“, kui te saate aru, mis ma mõtlen. Ma räägin just Õunakast, sest ta on mitu korda selles mõttes nahhui tõmmanud – Raplast, Tartust, hakanud kunstnikuks, siis hakanud kirjutama, ta on rabelnud ja rabelnud ja siis hakanud filmi tegema, aga kus see õnn on? Polegi.
Asukoht teoses
lk 35
