Kassitoome org, sinu kohal vehklevad asjalike inimeste ehituskired; kui need kord peaksid materialiseeruma, kattud sa betoonist ja laudadest istmestiku ja astmestikuga, sinu loodusehe nägu kattub sügeliskorbaga. Kunagi, kui inimhallitus maa pealt kaob, saad sina oma näo pikapeale tagasi, aga õudne oleks mõelda, et armas Kassitoome peaks inimhukku ootama. Vähestel linnadel on südameks selline roheline õndsus kui sina, Toome, selline lumepuhtus kui sina, Toome. Vähe linnu oskavad seda hoida. Kui sinult ka ainult jalatäis maad peaks tahetama mõne putka või pilvelõhkuja ehitamiseks, siis peaksid tublid tudengid igal öösel tulema ja päevajõudluse jao maha lõhkuma, laiali kandma. Vanaemade muinasjuttudes on ilusat nõnda kaitstud.
Asukoht teoses
lk 16–17
