Märtsipäike on oma jõngud kiired linna kohale laotanud. Räästavulinast kostab lootust ja ootust.
/---/
Jääpurikad ei ole ammu enam fallilised. Nad on uue, puhta elu nestekraanid. Maa ärkab. Hing ärkab. Süda ärkab.
/---/
Siit kõrgelt vaadates on see nagu raagus mets, kust punased katused ja tornid läbi kumavad. Approximately 100 000 inhabitants. 99 999 actually, for nau.
/---/
Mida nad teevad, kellega nad seda teevad, ja milleks. Kust ja kuidas. Kuhu ja kuhu. Labane. Ei huvita. /---/
Taevas sinetab. Hakid on raagus puudel. Puuoksad, vast lumetaagast vabanend, paenduvad elava mateeria koorma all. Kõigevägevama Koda heidab oma tarkusi täistuubitud kohalolus mustjaid varje. Öö hiilib.
Tartu romanss ehk lauake cut da end! Märtsipäike on oma...
Asukoht teoses
lk 178–179


