Ilm oli endiselt ilus; suvi tõrkus lahkumast, ei teinud märkama Toome pärnadesse ilmunud kollaseid lehti ja õitsemist lõpetavaid astreid platsikesel, kus toona oli seisnud Gustav Adolfi mälestussammas ja nüüd seisis betoonist vaas sügislilledega. Vaas, mille kohta keegi Venemaa külaline olla öelnud: „Интересно, раньше тут стоял Густав Ваза, а теперь стоит только ваза.” Tema mäletas kuninga kuju veel hästi: siit olid nad vanaisaga palju kordi mööda jalutanud ja muidugi oli vanaisa talle jutustanud Gustav Adolfist, tema tegudest ja surmasaamisest selsamal päeval, mille eel ta oli alla kirjutanud ülikooli asutamise ediktile.
Asukoht teoses
lk 310
