Kandiline Kaarel Ird. Peale „Tasuleekide“ korraldati...

Peale „Tasuleekide“ korraldati seal järgnevatel aastatel veel mitu väga elamuslikku vabaõhuetendust, kuni siis ühel päeval Tartu Ametiühingute Kultuurimaja sinna tsemendist ja laudadest lampkasti üles lõi, mille peal hakati ilma hääleta lauljatega lärmakaid estraadietendusi andma. Päris lõpp tehti sellele orule I üliõpilaslaulupeoga, kui laululava ehitati Vallikraavi tänavapoolsesse otsa, mille tagajärjel kõrgel nõlvakul murumätas alla tallati ja kogu org ning ümbrus sõna otseses mõttes ära reostati, lõpuks veel õlleputkasid täis ehitati. Sealtpeale käis orus peaaegu lakkamatult lärm ja möll ja ainuke kunst, mida seal enam teha ei saanud, olid vabaõhuetendused. Lisaks kõigele hakkasid sinna suveõhtutel kogunema viinavõtjad ja lõõtspilli saatel tantsu uhtjad. Ja et tollele hädale lõppu teha, pandi see vana kruusaauk looduskaitse alla, lõhuti juba mädanema hakkavad lavad maha ja nüüd on org enam kui kümme aastat olnud jäätmaa.
Asukoht teoses
lk 644–645