Tartu peal räägitakse ikka seda legendi, kuidas ratturid – Toomas Kirsipuu, Sven Jõgila jt. – Kingissepa munakivimäest uljalt alla kihutasid. Toomas kinnitab, et see pole legend, see on fakt.
„Tavaliselt läksime alla ikka mööda kõnniteed, sest seal oli asfalt. Kui aga ei viitsinud mööda kõnniteed minna, siis panime mööda munakat. Kogu meie punt oskas hästi sõita, õppisime seda näiteks Raadi pargis, kus käisime kula mängimas. Tegelikult ei tohtinud seal käia, aga seal oli hästi kihvt: pisike plats, umbes sada korda viiskümmend meetrit, puude vahel, läbi kraavide, tiigi ääres, mälestusmärgist paremale, vene sõjaväe aia ääres. Salaja käisime. Me ei tohtinud minna, sest seal juhtus alati midagi. No rangluid läks ja rattaid läks kogu aeg puru. Lõhuti kõvasti, aga lõbus oli.
/---/
Kui oli vähem mehi, siis mängiti seal niisama kulli. Kui oli rohkem, tehti kaks meeskonda ja tegime tagaajamist. Pandi ikka hullu. Tagaajaja valis näiteks sinu välja ja siis kihutati seal platsil mööda kraave üles-alla.
Asukoht teoses
lk 152
