Pöörasime kuulsa Baeri nime kandvale käänukale tänavaribale. Tenniseväljaku juures ronisime mööda kitsast, paljudest kontsadest puretud treppi Toomemäele.
Mikk jutustas, et Toomkiriku varemete all võlvkeldris pesitseb valge daam, kes igal uusaastaööl sealt välja ronib ja Toomemäel ringi patseerib. Esimeselt vastutulijalt küsib ta nipiga küsimuse ja kui too vastata ei oska, kihutab valge daam ta enda asemele kirikukeldrisse. See daam olevat olnud ühe toomhärra armuke, õnnetuseks madalast matsisoost. Sohilapse sünnitamise eest müüriti ta elusalt jumalakoja keldrisse. Ainult üks frantsisklasest munk olevat talle salaja süüa viinud ja sellega koos kimbu mürgitaimi, nii et neiu võis oma piinu lühendada. Tema vaim pole muidugi siiani rahu saanud.
Aga vaata – seal üleval tähetornis on ahelatega seina külge needitud Seitsmes Moosese raamat, mille kitsenahksetel lehtedel kõiksugu vägevad loitsud ja nõiasõnad kirjas. Armastuse rohu retseptki võib seal peidus olla.
Asukoht teoses
lk 303–304
