Reet Tammiku. Siin vettinud puude...

Siin vettinud puude tiheda lehestiku all oli juba päris hämar, nii et silm vaevu eraldas kõnnitee märjale kruusale kleepunud tuulest rebitud lehti.

All linnas süttis elekter. Äsjase vihmasaju rõskus auras nüüd katuste kohal ja tuled mähkusid nagu valkjasse suitsuvinna.

Inglisillal peatus Reet Tammiku ja ütles:
„Siit ei saa ma kunagi mööduda peatumata ja pilku linnale heitmata. Vaade Tartule pole kusagilt nii ilus kui just siit, Toomemäelt. Näete, kui suurlinlikuna ta näib seal all orus lebades, maja majas kinni, katus katusest kõrgemale tungimas.“

„Siit näib ta küll uhkena, aga Tallinnaga võrreldes on ta siiski väike ja madal. Esimest korda Tartu tulles ma pidasin teda isegi nii väikeseks, et lootsin omal jõul kõik tarvilised asutised üles leida.“
Teosest
lk 15