Kevadel pole siin Tarbatu kandis väga vigagi. Päike soojendab orgu ja jõgi hoiab õhu värske ja puhtana. Taamal kõrgub rohetav Hiiemägi oma hiiglasuure ohvrikiviga, selle ümber on kivist kants ehk Maalinn. Ehk Ülalinn. /---/
Maalinnas ja Hiiemäe veere peal parkides peab olema väga ettevaatlik – tuletasin ma endale meelde, kui Koprakuhila poole suundusin. Õigupoolest peab juba praegu ettevaatlik olema, kuna terve Tarbatu on täis tammesid, pärni ja vahtraid, mille otsas elavad kõige ülbemad tiivulised peletised – hakid.
/---/ Juba ma kuulsingi nende kraaksatusi, et linna on ilmunud uus ja puhas ülikond, vaistlikult tundsin pea kohal nende parvesid rünnakuks jõudu koguvat. Tänavad on Tarbatus puhtad, antisanitaarne oht ei ähvarda Tarbatus kunagi alt, vaid ülevalt.
Maalinnas ja Hiiemäe veere peal parkides peab olema väga ettevaatlik – tuletasin ma endale meelde, kui Koprakuhila poole suundusin. Õigupoolest peab juba praegu ettevaatlik olema, kuna terve Tarbatu on täis tammesid, pärni ja vahtraid, mille otsas elavad kõige ülbemad tiivulised peletised – hakid.
/---/ Juba ma kuulsingi nende kraaksatusi, et linna on ilmunud uus ja puhas ülikond, vaistlikult tundsin pea kohal nende parvesid rünnakuks jõudu koguvat. Tänavad on Tarbatus puhtad, antisanitaarne oht ei ähvarda Tarbatus kunagi alt, vaid ülevalt.
Asukoht teoses
lk 9–10
