Tol ajal töötas allpool Kivisilda Holmi tänava ja turu kohal Emajõel ülevedaja, kes inimesi suure paadiga üle jõe vedas. See paat kandis parve laadi, kuna ta liikus üle jõe tõmmatud köit pidi. Üleveoparve rentnikuks oli harilikult venelane. Enamasti töötas ta üksinda, tõmbas vahetevahel köiest ja kasseeris vahetevahel ülesõitjatelt igaühelt kopika sisse. Ainult suure veega oli tal ka abiline.
Ma olin sealt küll mõni kord väga harva vanematega koos üle sõitnud, aga Emajõele pääsemine, olgugi ainult ülevedaja parvpaadiga, oli mulle suureks lõbuks. Seepärast olin muidugi väga rõõmus, kui mõne teise poisiga kuhugi minnes üle Emajõe sõitsin.
Ma olin sealt küll mõni kord väga harva vanematega koos üle sõitnud, aga Emajõele pääsemine, olgugi ainult ülevedaja parvpaadiga, oli mulle suureks lõbuks. Seepärast olin muidugi väga rõõmus, kui mõne teise poisiga kuhugi minnes üle Emajõe sõitsin.
Asukoht teoses
lk 22–23
