Õiglane rajas 1962. aastal koos Kaasiku ja Palmiga mitteformaalse diskussiooniklubi „Ellips“, kuhu nende kõrval kuulus teisi teadlasi, aga ka kirjanikke ja kunstnikke – Ilmar Malin, Udo Kolk, Artur Alliksaar, Ain Kaalep, Huno Rätsep, Jaan Eilart, Nils Sachris jt. Algul käidi koos ülikooli kohviku tagatoas, hiljem Kaasiku kodus. Võimude päringule, mida sellise imeliku nimega nagu „Ellips“ mõeldakse, oli vastus valmis – Enda Lolluse Likvideerimise Ideelis-Poliitiline Seminar. Isetekkeline klubi hakkas 1966. aastal võime tõsiselt häirima, Õiglane kutsuti KGB-sse ja talle avaldati survet klubi tegevuse lõpetamiseks. Edaspidi ei lävitud enam klubina, vaid isikliku tegevuse pinnal. Muide, mulle on räägitud, et Õiglane laenas neil aastail korduvalt raha puuduse käes kannatavale Alliksaarele, kes kunagi tagasi ei maksnud. Õiglane muidugi teadis seda, aga see oli tema viis luuletajat toetada. 1966. aastal aitas Õiglane Eilartil asutada Eesti Looduskaitse Seltsi ja oli pikka aega selle juhatuse liige. See selts oli nõukogude ajal kohaks, mida sai kasutada rahvuslike pürgimuste toetamiseks.
Asukoht teoses
lk 72–73
