Narva mäel oli kohvik, kuhu tavaliselt kesklinna inimesed ei sattunud. See asus pruugitud mööbli poega samas majas ja sealne atmosfäär meenutas nõukogudeaegset sööklat. Näiteks Tempot. Narva mäe kohvikule oli kokkuhoiu mõttes jäetud nimi panemata ja ukse kohal ilutsesid kulunud tähed „KOHVIK”. Mõnele see koht meeldis, minule mitte. Vahel peeti seal ka peiesid. Aga inimesed nagu Albert kutsusid sinna millegipärast tihtipeale naisterahvaid.
Asukoht teoses
