On sõda. Fašistide poolt okupeeritud Tartusse saabub taas kuskilt Lääne-Euroopast pilgeni täistuubitud kaubavagunite ešelon, mille reisijateks on hävitamisele saadetavad juudid. Nende ainsaks süüks on oma rahvusesse kuulumine ja otstarbeks saada tankitõrjekraavide ohvriteks. Paljudel saabujatest on kaasas neile kõige väärtuslikum – mitte vääriskivid ega kuld, vaid see, mis igaühele kõige kallim, oma sünagoogi Toora rullkeerik. Timukad pilluvad need arusaamatuses sinnasamasse maha. Siis leidub Taaralinnas mees, kes on ülikooli professor, keeleteadlane-polüglott, eestlane Paul Ariste, kes satub sellesse paika, korjab maas vedelevad Toorad kokku ja peidab need eluga riskides oma koju. Sõja lõppedes saab need hoiule Eesti Rahva Muuseum.
Asukoht teoses
lk 12
