Barclay õllekeldri kõrtsmik, pikk vimmas ja humoorikas mees, kes liikus ruumis ringi, lapp käes, oli murest murtud. Alles eile hilisõhtul oli tehtud siin tavapäraseid praetud võisaiu pooliku kotleti ja tomatiga, kui tema kuninganna korraga vineerist baaripukke ümber ajades kokku kukkus. /---/
Nüüd lebas Anna selili baariletil nagu surnu. Dmitri katsus pulssi, küsis mehelt ravimite kohta ning istus siis nõutult pukile. Budweiseri külmkapp heitis tontlikku pullovalgust, klaasid ja singid rippusid rohekalt kumades laes, kummalised ja arusaamatud jookide määratlused olid kirjutatud kriidiga riiulite servadele nagu mõnes vanas apteegis. Kõrtsmik jõi närvide rahustuseks pilsnerit ehk heina, nagu seda kutsuvad Tartu joodikud.
Asukoht teoses
lk 99
