Mulle ei meeldinud ka Haapsalu, kuna seal oli õhus kogu aeg mudalõhn, aga Tartu oli veel hullem koht – nii lõpmata igav! Siis ei olnud ju kanalit, kuhu ujuma minna, ainult Emajõgi, mis eriti kedagi ei tõmmanud.
Ent tulles Tartusse tudengina, sain aru, mis lummus sel linnal on. Tartu on läbinisti noorte linn. Suviti, kui tudengeid ei olnud, oli linn surnud, augustis hakkas ellu ärkama, ja septembris, vaat siis oli – vohh! Tudengid panid linna elama.
Tartu on noorte linn, noor tunnetab ära, et ta on tegelikult selle linna peremees – ja see on väga eriline tunne. Tallinnas ei ole tudeng mitte keegi, kuigi seal on mitu kõrgkooli, Tallinnas ei anna tudengid tooni.